We are searching data for your request:
Upon completion, a link will appear to access the found materials.
Kas olete kunagi olnud metsas, kui udu selle täielikult vallutas? Või siis, kui ta ümbritseb oma auruga aeglaselt metsa - nii paks ja nii elus -, et see muutus hirmutavaks. Mis siis saab, kui udu sees on keegi? Mis saab, kui see keegi on mingi metsloom? See hirmutunne valdab inimest alati, kui udu on ümber. Lõppude lõpuks muutuvad udus olevad helid tuhmiks ja kui see on paks, siis ei mäleta lihtsalt, kuhu minna, ja puutute kokku tõenäoliselt ebameeldiva täpsusega.
Udu, mida andekas maastikumaalija Shishkin oma lõuendil kujutas, pole kindlasti tihe, isegi päike tungib sellest läbi. Kuid selle loodusnähtuse mõistatus pole sellest hoolimata ära kuivanud.
Vaadake, me näeme selgelt ainult seda, mis on esiplaanil ja see, mis on taga, on värisevas udus. Ja isegi puude varjud pole kuidagi selged, suitsused või midagi sellist ... Kuid kunstnik näitab meile tegelikult haruldast metsa, mitte tihedat. Tihedas metsas päike vaevalt lehestikust läbi murda suudaks, kuid siin ta seda tegi.
Meister võttis oma lõuendis kõike arvesse. Kuused ja männid on hästi jälgitavad, esiplaanil murdunud oksad, kanep. Ja muide, üha sagedamini olete veendunud, et kunstnikul on oma lemmikaeg aastas - sügis. Sest isegi praegu tundub, et tegevus toimub sügisel. Rohi pole nii palju roheline ja päike soojeneb mitte nii kuumalt. Sellepärast udu ei aurustu, vaid pigem intensiivistub pisut, st hakkama tuleb koos helendusega. Ja just tänu päikesevalgusele näitab kunstnik meile kahe, suhteliselt noore puu puud. Üks on juba kaotanud lehestiku ja on valmis külmaga hakkama saama, ja teine vastand on tumenenud - see on mänd ja nagu teate, ei kaota see oma nõelu. Sellepärast on selle vari paksem ja puu vari on vaevu märgatav. Ja ka kuusk ja mänd kasvavad reeglina koos, kõrvuti, sest neil on metsas nii lihtne kasvada. Ja siis on puu männide järgi üks ja mitte liiga nõrk.
Dürer 4 Apokalüpsise ratsanik
